Illusioonid on ilusad

In 1988, psychologists Shelly Taylor and Jonathon Brown published an article making the somewhat disturbing claim that positive self-deception is a normal and beneficial part of most people’s everyday outlook. They suggested that average people hold cognitive biases in three key areas: a) viewing themselves in unrealistically positive terms; b) believing they have more control over their environment than they actually do; and c) holding views about the future that are more positive than the evidence can justify. The typical person, it seems, depends on these happy delusions for the self-esteem needed to function through a normal day. It’s when the fantasies start to unravel that problems arise.

How does one convince a depressed person that “everything is all right” when her life really does suck? How does one convince an obsessive-compulsive patient to stop religiously washing his hands when the truth of what gets left behind after “normal” washing should be enough to make any sane person cringe?

Pikemalt..

küsimused

Vahest tekib küsimusi.. või noh, tihti ja palju aga mõned jäävad kummitama ja kauaks.
Kas ma tõesti seda olengi väärt?
Kust peaks mina oma kindlustunde saama, et ma suudaks seda kellelegi teiselegi pakkuda?

öö on

Kell on 4:44. Ma olen väsinud, närvis ja tahaks röökima hakata. Aga sellest pole ka kasu, millestki pole. Võibolla siis oleks kasu, kui ma konkreetselt kellegi peale röökima hakkaks aga kahtlen, selleks ei jätku niikuinii jõudugi enam. Lihtsalt istu ja kuula katteta lubadusi ja muinasjutte naeratava näoga. Iga homme liigub aina kaugemale ja järgmisest nädalast saab järgmine kuu ja mina saan lihtsalt otsa.

...

Tegelt kirjutasin pika ja ropendava sissekande juba valmis ja siis avastasin, et tegelikult ei erine see suuresti eelmisest. Nii et jätsin selle avaldamata. Vahet pole ju. Asjad lähevad niikuinii ju aina hullemaks.
Mis ei tapa, teeb tugevaks või vigaseks - iseasi, kelle.

...

Tra, vahet pole, rabeled või mitte - ikka on asjad persses. Ja kui juba tekibki väike lootus, siis see on juba isiklik probleem ja järjekordne närvikulu.

Ahjaa.. kõik laguneb.. ma ise ka lagunen.

votsiis

Ütleks midagi.. kõvasti, palju ja sitasti.. aga loomekriis on.

Ole vait, näed targem välja!

No trademaa küll, enam ei jõua ära imestada inimeste enesekesksust ja lausidiootsust. Nuta või naera aga inimesed suudavad ikka eriliselt lolliks end teha ja korduvalt!

Tuleb välja, et kogu internetis ja küllap ka mujal väljaöeldud asjad käivad ainult ja absoluutselt vaid ÜHE konkreetse inimese kohta. No vot antud hetkel erandkorras käibki ja paluks siis seda eriti isiklikult võtta ja soovitatavalt ka mitu korda läbi lugeda, et lõpuks aru ka midagi saaks, kuna siiani ei paista mõni isik aru saavat, et temaga ei taheta mingilgi määral tegemist teha, tema kirju ja pidevat halamist lugeda. Mitte kedagi ei huvita, mis krdi probleemid sul on! Ning võiks ka juba lõppeda oma jamade teiste kaela määrimine.

Sellist saastinimest ei hakka keegi isegi ähvardama aga paistab siiski, et kui ka tuul puhub, siis kindla eesmärgiga viga teha just täpselt sellele ühele isendile. Pideva paranoia ja muude psühholoogiliste probleemide raviks on teatud asutused, mida ehk oleks kasulik väisata. Kuid paistab, et nöör ja üks tugev puuoks on mõnele vist tõesti ainsaks raviks ja see ei ole mitte ähvardus vaid puht viisakas soovitus.

Valed sammud

Nii.. Peale selle, et mõni värdinimene ei märka end koomale tõmmata ja surub end peale isikule, kes ammu enam temaga suhelda ei taha, tuleb nüüd välja, et tegemist on täieliku jälitajaga, kes mitte ainult ei võta kindlat isikut sihikule, vaid ka tema lähedasi. Kurvastuseks peaks mainima, et miski siin elus pole kindel ega anonüümne. Kui inimene halab mingi olematu kurjuse pärast ning loob illusioone, et just TEMA vastu ollakse, siis tema mõtlematud teod võivad lõpuks viiagi selleni, et ta saab teada, mida tegelikult kurjus tähendab. Vot selle peale võiks inimloom mõelda enne, kui võtab ette järjekordselt midagi sobimatut oma arvutiekraanile tippida.