Niih.. eile muutus nii mõnigi asi jälle sammu võrra selgemaks. Jah, kahtlustasin mõningasi asju, enamjaolt ajasin selle oma paranoiade arvele. Nüüd tean - nii oligi. Ja millegi pärast see nagu ei häirigi nii väga.. mõtlen ja naeratan..
Selle peale olen siiski kergelt tige, et ei kõlvanud ikka kellelgi otse välja öelda, kuidas asjad on - oli ikka vaja nurga taga sahmerdada ja keerutada. Keerutamine reedab rohkem, kui arvad. Mis seal ikka, sikutan noa oma seljast välja ja sammun edasi.. võimalik, et isegi paremas suunas.. jah, tõesti usun hetkel, et paremas suunas.
Kahju muidugi teist, et te mõlemad niivõrd arad olite. Ma olen alati teile parimat tahtnud, mul pole midagi selle vastu kui te õnnelikud koos olete. Edu teile oma seebika otsas, mina olen sellest eemal ja õnnelik.
Hev a heppy laif..
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar