Mõtted liiguvad ringi ja mööda meeletul kiirusel - enamus neist pole just positiivseimad. Ja siis kui vaja mõelda, siis on pea tühi. Inspiratsiooni pole. Ideid pole. Kunagi oli ju aga kuhu krt nad nüüd kadusid, kui vaja oleks? Jätkuvalt kummitab mõte, et peaks ära minema. Paigalseis tapab ära lihtsalt. Igasugune liikumine on nagu korralik kopsutäis värsket õhku aga ühest kopsutäiest ei piisa elamiseks, vähemalt mitte kauaks.
Take it, feel it, soon you'll miss it..
