öö on

Kell on 4:44. Ma olen väsinud, närvis ja tahaks röökima hakata. Aga sellest pole ka kasu, millestki pole. Võibolla siis oleks kasu, kui ma konkreetselt kellegi peale röökima hakkaks aga kahtlen, selleks ei jätku niikuinii jõudugi enam. Lihtsalt istu ja kuula katteta lubadusi ja muinasjutte naeratava näoga. Iga homme liigub aina kaugemale ja järgmisest nädalast saab järgmine kuu ja mina saan lihtsalt otsa.