Raisk!

Üle rohkem kui kuu aja suutsin jällegi paanikahoo täna saavutada.
Raisk, raisk, raisk!
Ja jätkuvalt peab tõdema, et loll olla on raske. Eriti hull on see siis, kui mingi täielik laiskus ja tülpimus ja vastikus kooliasjade suhtes on. Loomulikult peab arvuti ka käes hinge vaakuma ja venima kui teolima, mis ajab veel rohkem närvi ja fakt, et ma pimedas trükkides pean igas sõnas kolm korda kirjavigu parandama, ei muuda enesetunnet teps mitte paremaks.

Krt, päev läks ka jällegi raisku - koolitegemiste vaatenurgast. Isegi kvaliteetinimesega koos veedetud aeg ei leevenda hetkel seda, et mingid faking tähtajad peksavad jalaga persse ja ma ei oska mitte sittagi ja ei suuda grammigi mõtteid koondada vajalikele asjadele ja nii mõttetu tunne tuleb peale.