neljapäev, september 21, 2006

Õhtupimeduses..

Päris tore on jalutada pimedatel tänavatel.. tuul juukseid sasimas.. hingates läppunud linnaõhku, mis pimeduse saabudes siiski teistsuguse tunnetuse omandab.. otsides taevast tähti, mille linnatuled varjutavad.. peas tuhisemas tuhanded mõttejupid suutmata moodustada ainsamatki terviklikku mõtet.. liiga palju küsimusi.. kõhklusi..

Liiga palju mõtlemist on paha.. eriti kui midagi välja ei mõtlegi..

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Oh, sama seisukord :)
(Kui muidugi see juustesasimine välja jätta, eks.)