Tähelepanuvajaduse järjekordne rahuldus

Illusioonid on ilusad

2012-02-08T01:07:00.001+02:00

In 1988, psychologists Shelly Taylor and Jonathon Brown published an article making the somewhat disturbing claim that positive self-deception is a normal and beneficial part of most people’s everyday outlook. They suggested that average people hold cognitive biases in three key areas: a) viewing themselves in unrealistically positive terms; b) believing they have more control over their environment than they actually do; and c) holding views about the future that are more positive than the evidence can justify. The typical person, it seems, depends on these happy delusions for the self-esteem needed to function through a normal day. It’s when the fantasies start to unravel that problems arise.

How does one convince a depressed person that “everything is all right” when her life really does suck? How does one convince an obsessive-compulsive patient to stop religiously washing his hands when the truth of what gets left behind after “normal” washing should be enough to make any sane person cringe?

Pikemalt..

jopptvojumattmulonkoppeesbljat

2010-11-06T00:58:00.002+02:00

Kunagi tahaks end nii krdi täis juua, et saaks kõigile öeldud, mis ma kõigest arvan. Aga senikaua olen vintis ja naeratan. Heal juhul kirjutan.

Kõik venib.. teosammul.. ei, vist ikka seisab üldse.. ja mitte ainult minu taga.. minu taga ka natuke aga veel rohkem kõigi teiste taga.. tra, isegi kui ma üritan midagi tehtud saada ja panustan kiire tagasiside ja asjakohaste ideede peale - ikkagi saan mina persest ja vahin nagu lollakas.

Ja üleüldse, miks krt on vaja minu kallal poole öö pealt vinguma hakata, kui mul niigi närvid viimasel ajal jälle eriti persses on!? - aga ei märka ju.. mis sul viga on? - ei midagi.. hea lihtne vastus.. pikemast selgitusest niikuinii ei saa aru või ei taha saada.. ja mis vahest eriti pinda käib - kõigi teiste heaolu, närvilisus või misiganes krt muu on tähtsam ja märgatavam, kui minu.. või olen ma millestki valesti aru saanud?

"pole ju mõtet närvitseda" - kui krdi raske on lõpuks aru saada, et ma muud moodi ei oska ega suudagi? see on automaatne.. ma ei suuda seda tagasi hoida!

"oi, sul on silmad hallid - haige? täis? pilves?" - selle variandi peale ei tulnud, et ...

rutiin on, stabiilsust pole - kuidas vastupidist saaks? kas üldse?

infinite loop

küsimused

2010-10-13T23:27:00.003+03:00

Vahest tekib küsimusi.. või noh, tihti ja palju aga mõned jäävad kummitama ja kauaks.
Kas ma tõesti seda olengi väärt?
Kust peaks mina oma kindlustunde saama, et ma suudaks seda kellelegi teiselegi pakkuda?

öö on

2010-04-30T04:41:00.002+03:00

Kell on 4:44. Ma olen väsinud, närvis ja tahaks röökima hakata. Aga sellest pole ka kasu, millestki pole. Võibolla siis oleks kasu, kui ma konkreetselt kellegi peale röökima hakkaks aga kahtlen, selleks ei jätku niikuinii jõudugi enam. Lihtsalt istu ja kuula katteta lubadusi ja muinasjutte naeratava näoga. Iga homme liigub aina kaugemale ja järgmisest nädalast saab järgmine kuu ja mina saan lihtsalt otsa.

...

2010-01-18T02:50:00.001+02:00

Tegelt kirjutasin pika ja ropendava sissekande juba valmis ja siis avastasin, et tegelikult ei erine see suuresti eelmisest. Nii et jätsin selle avaldamata. Vahet pole ju. Asjad lähevad niikuinii ju aina hullemaks.
Mis ei tapa, teeb tugevaks või vigaseks - iseasi, kelle.

All empty already

2009-12-01T13:06:00.002+02:00

Miks krdi pärast mina pean alati olema see toetav ja aitav olevus, kes lõpuks ikka peab oma jamadega tühja nurka peituma?

...

2009-04-09T09:59:00.004+03:00

Tra, vahet pole, rabeled või mitte - ikka on asjad persses. Ja kui juba tekibki väike lootus, siis see on juba isiklik probleem ja järjekordne närvikulu.

Ahjaa.. kõik laguneb.. ma ise ka lagunen.

Kokkuvõtlikult asjadest

2008-12-20T11:02:00.004+02:00

Ja jälle aasta lõppemas. Paistab, et kõige ebaproduktiivsem neist üldse. Jõulud ees - paras aeg asjalikuks hakata on siis kui teised pidutsevad ja puhkavad. Tahaks ka puhata, täitsa puhata, mitte närvitseda jätkuvalt kõige selle pärast, mis tegemata ja vaja teha. Seda aega vist ei paista veel. Aastavahetust pole ka vist juba oma kolm aastat nö korralikult pidanud - huvitav küll, millega seoses..

Sügistuultes

2008-10-03T00:23:00.000+03:00

Vahepeal tekib tahtmine keset põrandat lõke teha.. kogu see jama siit ära põletada. Liiga palju mõttetut jama on kogunenud, pähe ka. Midagi asjalikku enam ei toimi. Kuu aega juba, mitu kuud juba, ei suuda midagi vajalikku tehtud saada, ei suuda ettegi võtta.
Peab.. aga ei taha.

Nagu ikka enne sügist

2008-08-12T02:23:00.001+03:00

Vaatasin uudiseid. Väidetavalt olla juba 11. august.. miskipärast hakkas selle peale sees jubedalt keerama. Ning nii hakkabki suvi läbi saama ja kuhu see siis seekord kadus? pole mul vähimatki aimu. Lihtsalt kadus. Ei tea kuhu. Jube nüri tunne on. Ja mis nüüd edasi? Jälle hakata maadlema oma hirmude ja paanikatega? Küllap vist.

Tüüpiline "Sa saad ju hakkama, kui vaid tahad!" - ega väga ei tahagi ju enam. Targaks ju ometigi ei saa, tühine paberilipik, millest midagi kasu pole, rohkem raisatud närve, kui asi väärt on? Samas.. suurem osa on ju tehtud.. kuidagigi. Edasi rügada ei jaksa ja mõni muu tee asemele valida oleks nagu tagasiminek ja kolme aasta tühja kirjutamine.

votsiis

2008-08-07T15:31:00.000+03:00

Ütleks midagi.. kõvasti, palju ja sitasti.. aga loomekriis on.

Rämedalt tige!

2008-05-24T22:57:00.001+03:00

Mul on juba sügavalt siiber sellest, et nii kui ma plaanin midagi asjalikku teha, nii tuleb sadaüks krdi jama ette. Ma ju ometi ei tohi midagi vajalikku tehtud saada krt võtaks!
Täna siis oli plaan rakendusarhitektuuride projekt ette võtta - no tore on, plaanide põhiomadus on sügavalt persseminek. Eeldas asi siis Tomcati ja Postgresqli toimimasaamist isiklikus arvutis (progemismasinal mul ju ometi püsivat netti järgi pole).
Möödunud on juba mõni tund ettevõtmise algusest ja edasi pole siiski mitte miski arenenud. Algas muidugi asi sellest, et Tomcati kodulehekülg ei anna ühtki elumärki - huvitav kust krt ma selle õige versiooni nüüd peaks välja koukima?
Järgmine ettevõtmine - postgre install. Vanu postgre pässakaid ju loomulikult ei mäleta ja postgre uninstall ka vanu seadistusi maha ei võta - kuidas krt ma nüüd uue versiooni peaks peale saama!?
Ühesõnaga tore päev igatahes ja juba nädalakese kestnud hambavalu hakkab ka selle peale võimenduma. Elu on lill, raisk. Krdi ohakas lausa!!!

Ole vait, näed targem välja!

2008-03-27T17:51:00.004+02:00

No trademaa küll, enam ei jõua ära imestada inimeste enesekesksust ja lausidiootsust. Nuta või naera aga inimesed suudavad ikka eriliselt lolliks end teha ja korduvalt!

Tuleb välja, et kogu internetis ja küllap ka mujal väljaöeldud asjad käivad ainult ja absoluutselt vaid ÜHE konkreetse inimese kohta. No vot antud hetkel erandkorras käibki ja paluks siis seda eriti isiklikult võtta ja soovitatavalt ka mitu korda läbi lugeda, et lõpuks aru ka midagi saaks, kuna siiani ei paista mõni isik aru saavat, et temaga ei taheta mingilgi määral tegemist teha, tema kirju ja pidevat halamist lugeda. Mitte kedagi ei huvita, mis krdi probleemid sul on! Ning võiks ka juba lõppeda oma jamade teiste kaela määrimine.

Sellist saastinimest ei hakka keegi isegi ähvardama aga paistab siiski, et kui ka tuul puhub, siis kindla eesmärgiga viga teha just täpselt sellele ühele isendile. Pideva paranoia ja muude psühholoogiliste probleemide raviks on teatud asutused, mida ehk oleks kasulik väisata. Kuid paistab, et nöör ja üks tugev puuoks on mõnele vist tõesti ainsaks raviks ja see ei ole mitte ähvardus vaid puht viisakas soovitus.

oleks ja poleks

2008-03-03T22:26:00.002+02:00

Njah, oleks läinud mõnda teise kooli, siis ehk oleks lähiajal lõpetamislootust aga samas poleks nii mõndagi muud siis arvatavasti juhtunud..

Aeg lendab, kõik muu seisab paigal vähemalt minul

2008-02-07T17:57:00.000+02:00

Nii krdi palju mõtteid käib peast läbi, samas on nii krdi tühi tunne. Kaootiline üksluisus.. igasuguse väljundi puudus ja suutmatus midagigi genereerida - vaid vähesed toredad killud iseloomustamaks hetkeseisu. Joonistada ei suuda, luuletada ammugi mitte, lihtlausete kokkupanekki on raske ja lugemine on mõttetu, kuna midagi niikuinii kohale ei jõua.

Igahommikune ärkamine on äärmiselt raskeks muutunud viimasel ajal. Ei ole lihtsalt mingit motivatsiooni silmi lahtigi teha, rääkimata sellest, et end püsti ajada ja midagi teha. Ei energiaraasugi. Igatsen seda tunnet, et oleks elevust millegi nimel tõusta.. seda, et käiks peast läbi mõte, et just täna on see päev, kui juhtub/toimub midagi head! Igatsen seda, et poleks ühtegi muret, kuskil mõstusesopis ei kisaks miski, et see ja too ja veel miskit on vaja ära teha, et poleks iga päev uut avastust et pea/kõht/põlv või krt teab mis muu veel valutab.

Ja nii see eluke edasi veereb.. jajah, ja hoiangi kõike enda sees ja kui ükskord üle keeb, siis hoidke maailma minu eest :P

Ja uue hooga?

2008-01-28T01:18:00.000+02:00

Blah.. Jätkuvalt on nõme see, et mitte miski ei lähe nii nagu tahaks, mitte miski ei toimi nii nagu peaks ja üleüldse on igasugu plaanide, lootuste-ootuste õnnestumisprotsent äärmiselt madal. Ja nii tulebki jälle vastu astuda uuele semestrile ning hakata vanu jamasid klaarima ja uutega võitlema.
Nädalake nö puhkamist pole ka erilist mõju avaldanud. Aeg on konkreetselt kadunud ära käest ja mitte sittagi asjalikku ega vähemasjalikku pole teinud. Isegi siit paneelide vahelt pole kaugemale saanud - väsitav raisk.

uut ja vana..

2007-12-31T23:31:00.000+02:00

Ei jaksa.. isegi aastat vahetada mitte..

Tähelepanu!

2007-11-30T10:59:00.000+02:00

Paluks nüüd avaldada täpselt keda, millal ja millega mina ähvardanud olen ja soovitatavalt ka, mis võis selle põhjuseks olla.

Miks?

2007-11-11T20:29:00.000+02:00

Miks-küsimused on rasked, raisk. Näiteks "miks ma käin koolis?".. kunagi ammu mõtlesin, et seal saab targaks ja siis ma oskan asju ja siis on hea jne. Nüüdseks on kadunud igasugune lootus, et seal targaks tehtaks, ise ka targemaks ei muutu. Vähimgi õppimise soov on asendunud vastikuse, tülgastuse, üleväsimuse ja närvivaludega. Tõesti ma ei oska vastata, miks ma ikka end veel selle jamaga piinan. Jäänud on loll põikpäisus, et ei saa ju ometi loobuda ka.

Sügis

2007-10-21T22:46:00.000+03:00

Hmm.. polegi vist väga üllatav, et kooliga lähevad asjad nagu ikka - noh, sinnakohta siis. Jälle koormatakse pidevate mõttetustega, mis viivad viimsegi tahtmise oma nägugi sinna näidata. Jälle võtab võimust täielik energiapuudus. Jälle tundub, et iga koolis veedetud hetk viib rohkem mõistust, kui seda juurde toob. Ja jälle tekib lihtne küsimus, miks?

Samas.. kõige muuga on küllaltki hästi.. seiklemised.. pardikaklused.. niisama olemised.. =)

Valed sammud

2007-09-27T22:08:00.000+03:00

Nii.. Peale selle, et mõni värdinimene ei märka end koomale tõmmata ja surub end peale isikule, kes ammu enam temaga suhelda ei taha, tuleb nüüd välja, et tegemist on täieliku jälitajaga, kes mitte ainult ei võta kindlat isikut sihikule, vaid ka tema lähedasi. Kurvastuseks peaks mainima, et miski siin elus pole kindel ega anonüümne. Kui inimene halab mingi olematu kurjuse pärast ning loob illusioone, et just TEMA vastu ollakse, siis tema mõtlematud teod võivad lõpuks viiagi selleni, et ta saab teada, mida tegelikult kurjus tähendab. Vot selle peale võiks inimloom mõelda enne, kui võtab ette järjekordselt midagi sobimatut oma arvutiekraanile tippida.

...

2007-08-24T02:21:00.000+03:00

jah, on küll sügise lõhn :(

Altja

2007-06-15T18:13:00.000+03:00

Sai siis käidud natuke seiklemas.
Sihtpunktiks võtsime Altja, kuna oli väike vihje, et sealmail pidavat küllaltki ilus olema jne. Rookatustega talumajad, meri kiviviske kaugusel, sõbralikud inimesed, kena kõhutäis Altja kõrtsis, öömajale võeti Toomarahva talu aita - ühesõnaga vägev! Tõeline puhkus igasugusest linnakärast ja rabelemisest :)

Otseühendus KIISALT!!!

2007-06-09T10:07:00.000+03:00

Et siis sai võhru sünnat peetud eile teist päeva.. muud polegi nagu öelda..
uni on.. eiviitsi ka on.. ja mitte ainult minul.. mõnus - ei mingit rabelemist =)

ööpaanika

2007-06-03T01:26:00.001+03:00

väike värisev tombuke [RAISK!!!] says:
traaaaaaa.. ma tahan elada. mitte selle sitaga ajusid nussida!!!!!

võehhh

2007-06-01T13:44:00.000+03:00

Keegi keerake see tuul kinni, mul on hvaking külm!!!
Peale selle pilluvad silmad ka veel tuld magamatusest ja kõigest sellest lendsodist, mida pidevalt tuleb silmadest välja kiskuda. Ja üldse olen ma räigelt tige igasugu vokirallide, ummikute ja muu maailma peale!
Keegi võiks ehk törtsu sooja vett ka siia kõrgustesse võimaldada - oleks ehk natukenegi ilusam see eluke siin.

..java kah imeb!

if (elu == imeb && java == imeb) java = elu ;

Pole korras..

2007-05-29T08:59:00.000+03:00

Kell 5:40 hommikul ärgata ilma igasugu äratuskellade abita pole normaalne!!!

Midaiganes..

2007-05-26T18:40:00.000+03:00

Tahaks kirjutada midagi.. päevi juba kummitavad mõtted, et tahaks joonistada.. mõni üksik ideeriba isegi.. ei jaksa - energia on nii otsas.. täielik jõuetus..

Kõik ikka seiklevad ja pidutsevad ja kontserdavad ja midaiganes.. tõesti, midaiganes..

"Oma peaga tulevad väga lollid mõtted."

2007-05-07T21:34:00.000+03:00

Selle asemel, et veeta meeldivalt aega kalli inimesega, passin mina siin lolli näoga kooliasju. Ette oli teada, et see lõppeb täieliku nullseisu ja masekaga ja ikka võtsin selle tee ette - järjekordne tõestus, et mõistust pole mul vist grammigi.

..jääb vaid kassiahastus

2007-05-06T16:09:00.000+03:00

Raisk, no nii hullu pohma pole juba sada aastat olnud. Lisaks puudub veel igasugune peavalu ravimise kraam. Täna veel suren.

Päeva lause siiski täna: Kom, kom hit hja meg, ta meg i den favn.
kel vaja, see teab ;)

Elu on lill.. pohmalill seekord..

Kool jätkuvalt imeb

2007-05-01T20:20:00.000+03:00

Mutt vingub juba liiga tihti viimasel ajal selle alkoholismiteemaga mu kallal. Pole ka midagi imestada kõige selle sita peale, mis sealt kooli poolt kaela lendab - tõesti ma ei tahagi kaine olla enam.

Ühest küljest juba ootan suve ja vabadust jne.. teisest küljest tuleb ikka korralikust kuhjast sitast läbi litsuda enne seda ja ma ei jaksa enam.

midaiganes..

Raisk!

2007-04-18T21:10:00.000+03:00

Üle rohkem kui kuu aja suutsin jällegi paanikahoo täna saavutada.
Raisk, raisk, raisk!
Ja jätkuvalt peab tõdema, et loll olla on raske. Eriti hull on see siis, kui mingi täielik laiskus ja tülpimus ja vastikus kooliasjade suhtes on. Loomulikult peab arvuti ka käes hinge vaakuma ja venima kui teolima, mis ajab veel rohkem närvi ja fakt, et ma pimedas trükkides pean igas sõnas kolm korda kirjavigu parandama, ei muuda enesetunnet teps mitte paremaks.

Krt, päev läks ka jällegi raisku - koolitegemiste vaatenurgast. Isegi kvaliteetinimesega koos veedetud aeg ei leevenda hetkel seda, et mingid faking tähtajad peksavad jalaga persse ja ma ei oska mitte sittagi ja ei suuda grammigi mõtteid koondada vajalikele asjadele ja nii mõttetu tunne tuleb peale.

Jälle targem

2007-03-31T11:54:00.000+03:00

Niih.. eile muutus nii mõnigi asi jälle sammu võrra selgemaks. Jah, kahtlustasin mõningasi asju, enamjaolt ajasin selle oma paranoiade arvele. Nüüd tean - nii oligi. Ja millegi pärast see nagu ei häirigi nii väga.. mõtlen ja naeratan..

Selle peale olen siiski kergelt tige, et ei kõlvanud ikka kellelgi otse välja öelda, kuidas asjad on - oli ikka vaja nurga taga sahmerdada ja keerutada. Keerutamine reedab rohkem, kui arvad. Mis seal ikka, sikutan noa oma seljast välja ja sammun edasi.. võimalik, et isegi paremas suunas.. jah, tõesti usun hetkel, et paremas suunas.

Kahju muidugi teist, et te mõlemad niivõrd arad olite. Ma olen alati teile parimat tahtnud, mul pole midagi selle vastu kui te õnnelikud koos olete. Edu teile oma seebika otsas, mina olen sellest eemal ja õnnelik.

Hev a heppy laif..

Ise ka imestan

2007-03-09T02:50:00.000+02:00

Müstika lihtsalt, kui persse see viimane aasta mu keeranud on.
Iga väiksemagi asja pärast lähen juba nii krdi närvi. Iga väiksemgi komistus on kui krdi katastroof. Ja lihtsalt ei jaksa enam end püsti vedada.. kuidagi enam ei näe isegi mõtet selles. Kõik, mis midagi vähegi tähendanud on, libiseb käest või on seda juba teinud.

Seepärast ma vist võtangi mingid elumõttetud asjad endale kaela ja ületähtsustan nad siis, et oleks vaid midagigi jäänud, mille nimel veel üldse hommikul silmi lahti teha. Kõige hullemad hetked on need kui mõistus kuskilt kaugelt lehvitab: "Ae, krdi idioot! vaata ka mida sa teed!" ja jällegi tuleb meelde, et tegelikult on kõik tühja rabeletud, lihtsalt eesmärgitult litsutud edasi teadmata suunas. Jah, nagu üks põrguline kunagi ütles, et ma olen ringteele sattunud, ning ei tea enam, kus maha pöörata. Ükskord läheb see hoog liiga suureks ja paiskun kraavi. Nüüd vist olengi kraavis või vähemalt selle väga ääre peal.

Peaks midagi ette võtma, kui vaid suudaks. Kasvõi alguseks natuke kangema keemia peale minema üle, see krdi lahja saast ei aita sittagi. See aga tähendaks, et peab kurtma minema - ainuke põhjus, miks veel pole üle läinud. Nett on siiski niivõrd lihtsam oma maskidega, kust välja paistab vaid see, mida näidata tahta. Ei pea kellelegi otsa vaatama tunnistades, et kõik on pahasti..

Ikka veel mõtlen selle peale, et puhkus võtta ja ära minna. Ma ei tea, kas see päästaks üldse midagi. Ehk oleks kasu. Nii palju tean, et praeguses seisus pole mul lootustki kooli lõpetada, pole kindel, kas seda semestritki enam välja vean. Ja kui võtta, kas siis minna? Kuhu minna? Ja kas kaduda täielikult ära? See kadumise variant on praegu ikka jube ahvatlev. Lihtsalt rebiks end julmalt kogu oma praegusest maailmast välja ja siis vaataks, mis saab..

trademaa!

2007-03-08T21:13:00.000+02:00

Täna plahvatasin.. noh, veel hullemini kui tavaliselt.. nüüd nukid paistes.. sitt päev noh.
ja veel sellise asja peale.. tra SELLE sita asja peale aga siiski oli see üks viimaseid lõbusid, mis mulle jäänud. Krt üks asi vähemalt, milles ma sain hiilata ja teistele ära teha. KRT, vähemalt viimase 4-5 kuu töö ja vaev läks just persse!

Ma pean rohkem unenägusid hakkama usaldama ja vähem teisi inimesi.

tähh kallike.. jah, ma olen hetkel meeletult vihane..

Imelik ongi normaalne

2007-03-07T13:28:00.000+02:00

Hmm.. Elu kisub aina imelikumaks.. noh, veel rohkem kui tavaliselt. Huvitav, miks ma veel mõnikord selle üle imestan?
"su elu pole kunagi normaalne olnud ja see ongi normaalne" - vot nii öeldi mulle eile öösel. Jah, nii vist ongi.
Nüüd tahaks veel terveks ka saada, siis tuleks äkki jube omapärane nädalavahetus };-)

Vahelduseks..

2007-03-06T16:20:00.000+02:00

Vaatasin täna natuke netis ringi, mis eesmärgil, ei tea isegi. Võimalik, et tavaline infovajadus lõi välja. Nagu paljud teavad, siis ma ei viitsi palju otseselt inimestega suhelda - väsitav, siis tuleb nett appi. Nõme loomus ei lase tihtipeale inimestelt ei infot ega abi küsida. Ehk seetõttu oskangi nii hästi omal jõul asju välja uurida. Kartke ;) Kui poleks nii põikpäine, siis oleks vb hulka kergem ka aga poleks pooltki nii lõbus infoga inimesi hirmutada ;P

Aga tagasi sinna, kust alustasin. Uurisin, millega inimesed on hakkama saanud, vaatasin weebilehti ja värke. Tahaks ise ka osata kõike seda teha. Siiber juba sellest, et midagi ei oska. Tegelikult on siiber juba sellest vingumisest ka, et midagi ei oska. See veab veel rohkem põhja. Teadmatus on õndsus: kui ei teadnud, et ma midagi ei oska, siis arvasin, et oskan ja natukene oskasingi, nüüd täiesti olematu kõik. See krdi kool viib viimsegi enesehinnangu nulli. Mõnikord mõtlen, et keegi võiks lihtsalt käe kõrvale võtta ja näidata kõike, õpetada kõike. Sellest tüüpilisest suhtumisest "aga sa oled ju tark!", "küll sa kuidagi hakkama saad", "kõik on nii lihtne ju!" tõesti enam ammu ei piisa ja nii krdi siiber on selle kuulmisest. Masendavam veelgi. Nagu see teadmine teeks minu olemise paremaks, kui kõigile on kõik nii ülimalt lihtne ja mina olen ainuke debiil, kes hakkama ei saa.

Keskendumisega on ikka veel jube jama. Aina hullemaks läheb ka. Isegi seda teksti siin on peaaegu võimatu kirjutada. Vahepeal satub kümme muud asja ette, ikka kellelgi abi vaja (keegi võiks selle helpdeskitamise eest palka ka maksta - ma oleks miljonär siis vist juba. Väga õige on see ütlus, et kes ise ei oska, see õpetab teisi.) ja kuskil midagi teha või eksivad mõtted lihtsalt mujale jne. Iga lause kirjutamine võtab kümme korda rohkem aega, kui tegelikult peaks. Ja pooled alustatud mõtted lähevad vahepeal lihtsalt meelest, liiguvad liiga kaugele ette, lähevad sassi, muutuvad lünklikuks jne. Väsitav. Pole midagi imestadagi, et igasugune õppimisvõime puudub ja seda juba liiga kaua. Kõik alustatud asjad on pooleli, enamus asju üldse alustamata.

PS: Müstiliselt palju olen jälle siia kirjutama hakanud. Lohutan - ega seda kauaks ole, hooajaline nagu ikka =)

Sulle.

2007-03-06T09:53:00.000+02:00

hmm.. Maga ka vahelduseks, krt!

BFTV

2007-03-05T22:46:00.000+02:00

Tol päeval oli hommikust peale ülimalt sitt olla. Kurk.. pea.. karta on, et ka palavik. Päeval sai pikalt vesteldud. Enesetunne väga ei paranenud aga see krdi kohusetunne - jah, too sama, kelle peab ketti panema - peksis siiski konsa poole. Läksin.. Plaanisin kogu konsa aja ära olla lausa ja afterpaartile isegi minna.

Poolunes bussisõit ja tasakaaluprobleemid.. Woodi jõudsin, hea - mitu tuttavat nägu isegi tuli vastu. Lootus, et kui pildi taskusse viskab, siis keegi ehk pehmendab maandumist või vähemalt lohistab põrandalt minema vajadusel. Sai jälle lolli möla aetud.. vastastikune ülbamine.. liiga tüüpiliseks juba saanud minu puhul.

Lõpuks sai rokusse ka. Vajusin istuma, hea meelega oleks lauale magama keeranud. Tuli, silitas juukseid, küsis joogi kohta.. ja järsku! Alguses ma ei saanud peaaegu midagi aru, mis krt nüüd juhtus. Üks isik teiselt poolt lauda kärgatas. Jah, saan aru, et stress aga see asi ei puutunud siiski absoluutselt teistesse. Saan ise hakkama vajadusel ja selleks puhuks, kui ei saa, oli juba üks mingil määral kokkulepe tehtud aga see ei puutu hetkel asjasse. Liiga palju müra ja kisamist. Tigedad inimesed, tuju rikutud.. jälle mina süüdi kõiges - vähemalt tunne oli küll selline. Valikud: vahele minna, ise ära minna või lasta neil edasi kraagelda. Jõudu polnud, tuli viimase valiku kasuks otsustada. Pikapeale rahunesid asjad siiski maha. Lubadus, et enam ei jagele - tänud..

Kõige selle vahel jaksasin ma end isegi Mythroni ajaks lava ette vedada. Kõikusin ja tuikusin ja päris hea hakkas olla isegi. Kogu tingimusi arvestades polnud esinemisel väga vigagi ainult see krdi valgustus hakkas jubedalt silmadele. Muid esinejaid ei näinud/kuulnudki.. natuke kahju aga ikka juhtub.

Pärast vestlus.. liiga raske.. ei suutnud enam olla.. ei suutnud nö afterpaartyle ka minna..Purustasin lootused.. Endal hakkas piisavalt valus, et pidin selle endast välja saama - vabanda sein. Ja nii tormasingi kodu poole, oma varjud jälitamas igal sammul.

haigus olengi..

2007-03-05T14:39:00.000+02:00

Ma tahaks kirjutada midagi aga ei oska
tahaks öelda midagi aga ei suuda..

Nutan.. nagu oleks mina kõiges süüdi.. võibolla olengi.. parem veel, kui mind ei olekski olemas.. oleks paljude elu tunduvalt kergem.. muud minust ju polegi, kui ainult jamad endale ja teistele.
Nüüd kuulen veel selliseid asju.. näen.. loen..
See on õige, mis Sa mu kartuste kohta arvad, kuid mitte ainult.. seal on veel nii palju muid hirme.. seal on veel nii palju asju, mida Sa minust ei tea.. ma ei ole see, mida sa näed - see on vaid ilus mask katmas kõike seda sitta, mis mu sees on.. Sina ei näe seda.. ma vist ei tahakski, et Sa näeks.
See valu - see kõik on nii tuttav.. see elab veel minus.. ma ei suuda tõmmata teist inimest selle peale lihtsalt selleks, et vana asja silma alt ära saada..
Kõik need sõnad, mida räägid, on nii ilusad ja toredad, et peaaegu tekibki ahvatlus järgi anda.. aga ma ei saa.. see kõik on juba kuuldud.. läbi elatud.. pikema aja jooksul, kui Sa ettegi jõuad kujutada.. nagu kordusetendus mulle - valus kordusetendus..

Nüüd said sõnad otsa.. või võttis alko juba võimust.. ma enam ei teagi, mida ma tahtsin öelda.. ikka veel ei oskakgi vist..

..

2007-02-25T17:06:00.000+02:00

Sitasti on kõik. Õppida ei suuda.. null..

Hea meelega.................... aga see selleks.

Ütles, ja hästi ütles!

2007-02-03T02:17:00.000+02:00

Näedsasiis! Ma polegi ainuke loll, kes tahab ellu väheke selgust
(aga kellele seda ei võimaldata.)
Nüüd avastasin, et Babajagaa on kah selle kohta sõna võtnud ja no
täpselt naelapea pihta!
Ei jäägi mul enam midagi targemat lisaks öelda.

Linnuke ja kurat

2007-01-28T13:30:00.000+02:00

Oli kord üks linnuke. Natuke räbaldunud tiibadega aga muidu polnud tal väga vigagi. Siutsus-säutsus ja nautis sinises taevas ringi vihisemist.

Ükskord kukkus linnuke taevast alla, kuna oli liiga kaua pilvede vahel lennelnud. Teel lebava linnukese leidis kurat ja võttis ta oma pihku. Kuradile meeldis linnukest vaadata ning ta ei tahtnud teda kunagi enam minema lasta. Kurat hoidis linnukest õrnalt, ei tahtnud talle kübetki haiget teha aga linnuke kartis kuradit ja kippus vahepeal kuradi käte vahel rabelema. Pikapeale aga harjus linnuke kuradiga ära ning hakkas lausa nautima seda soojust ja kaitstust, mida kurat pakkus. Kurat aga avastas, et linnuke on oma tiivad vahepeal rabelemisega ära murdnud. Kuradile ei meeldinud enam murtud tiibadega linnuke ja ta viis linnukese tagasi sinna, kust oli ta leidnud ning kadus.

Linnuke jäi aga nukraks. Ta igatses tagasi seda soojust ja kaitstust, millega oli harjunud. Ta tahtis lennata sinisesse taevasse, kaugele ära aga enam ei suutnud.

Muhahaaa

2007-01-26T02:40:00.000+02:00

Which Horror Movie Killer Are You?
Jason Voorhees You are Jason Voorhees. You seek one thing.... REVENGE! You dont care who gets in your way. When you kill you are always creative. You are strong and merciless. No wonder so many people are scared of you.
Take The Quiz Now!	Quizzes by myYearbook.com

..

2007-01-26T02:01:00.000+02:00

Krt, ma tahtsin ka vahelduseks õnnelik olla!

Kaks kontserti ja päris pikk jalutuskäik

2007-01-15T23:22:00.000+02:00

Niih, polegi ammu juba siia kirjutanudki midagi a'la nägin-tegin stiilis. Peaks selle vea lõpuks ära parandama.
Sai siis käidud nädalavahetusel RockCafes ja üllataval kombel mitte
ainult ühe korra vaid lausa kaks korda! Ise ka imestan, et üldse jaksasin ja viitsisin.

Reedel (12. jaan.) olid siis laval Taak ja Loits oma tuntud headuses. Rahvast oli päris korralikult, hea tuju ja mõnus seltskond. Loitsu ajaks sai isegi lava ette moshima ronitud. Pole vist sellise asjaga enam harjunud - kael on ikka veel valus. Buss, millega rahvas pärast Hadesesse viidi, oli ka päris hea mõte korraldajate poolt. Vähemalt väiksem võimalus, et pool rahvast kuskil linna peal kaduma läheks.

Hades oli muidugi kogemus omaette. Asukoht pole just kiita - ega ikka üksi sellises kohas pole eriti tahtmist liikuda küll. Koht ise oli, ütleks, et omapärane. Esimene korus paistis enam-vähem asjalik olema küll aga ruumipuuduse tõttu seal lihtsalt ei
õnnestunud eriti ringi vaadatagi.
Teine korrus oli aga tunduvalt hullem - roosad seinad ja mingid
kahtlased siidkardinad laes pole just kõige rokibaarilikumad.
Ka oli negatiivseks see, et muusikat poldud saadud veel teisele
korrusele.

Sealt siis lootsime koju saada öömarsaga aga oh üllatust, kell 4 enam ei lähe marsa kodu poole! Õnneks võeti meid tunnikeseks kuuma teed jooma ja sai lõpuks linnast ära tuldud esimese bussiga, mis üllataval kombel tuleb linnast juba poole 6 paiku.

Laupäev sai siis pooleldi maha magatud ja ülejäänud pool ajast end php'ga piinatud. Lõpuks viskas see ka üle ja sai järjekordsele kontserdile mindud. Seekord siis Agent M ja Sõpruse puiestee. Hea oli, lõbus oli, rahvast oli rohkem veel kui eelneval õhtul.

Õhtu aga lõppes üldse sellega, et sai tehtud lõplik järeldus, et need krdi marsad enam üldse vist ei sõida ööseti. Sellest tulenevalt sai siis ka umbes 9 km jalutuskäik ette võetud kodu poole. Üllataval kombel väga tappev polnudki, hakka või arvama, et ma nii vilets polegi kui välja paistab :D

Tõdemused..

2007-01-12T18:43:00.000+02:00

Mehed mõtlevad sirgjoones ja naised mõtlevad paraboolides.
Kahjuks kohtuvad kaks joont üldjuhul liiga vara või liiga hilja.

No trademaa, raisk noh!

2007-01-04T16:23:00.000+02:00

Edit: isegi see krdi blogi siin vihkab mind piisavalt, et mitte avaldada mu masekapostitust

viimane koolinädal

2006-12-18T15:06:00.000+02:00

Tahan elada, vabaks kiskuda,
aga ma ei saa, olen väsinud.

See iseloomustab hetkeseisu suht hästi praegu. Siiber jällegi absoluutselt kõigest. Tähtajad taovad jalaga ... ja mingid krdi jõulud ka veel tulemas.

See vahepealne shokk ja vägagi üllatav uudis on ka kuidagi alla surutud hetkel, no tõesti ma ei suuda sellega hetkel tegeleda, niigi krt juba elan siin igasugu huvitavate tablade peal.. ja üleüldse, usun ma seda asja täielikult alles siis, kui ta mulle seda ise ütleb näkku. Inimesed on viimasel ajal täiesti ära keeranud, ega ma isegi parem ole.

Eile suutis veel üks inimene mainida, et mul on muutust ellu vaja. Kui ma ütlesin, et siis ma jätan üldse kõik asjad ja inimesed maha ja lähen minema kõigist praegustest kohtadest (ka netist), siis oli vaikus ja rohkem sealt sellist juttu ei tulnud. No vot siis..

PS: java imeb jätkuvalt!

vot kus lops!

2006-12-15T00:54:00.000+02:00

ahjaa.. tegelt olen mina kõigest valesti aru saanud.. lausa paar aastat järjest!!!!

PS: käed katki ja ema mainis hullumajja saatmist.

Jõulumeeleolu

2006-12-15T00:46:00.000+02:00

Reaalsus on ka illusioon..

2006-12-03T19:02:00.000+02:00

Nu mis siis ikka.. siiber sai kõigest.. käisin lõpuks ära ja nägin inimest, keda pole juba liiga ammu näinud.. ammu on liiga suhteline sõna siiski.. Ootamatused on toredad, kui neid ise korraldada.. Sellist asja, millega ma seekord hakkama sain, poleks vist keegi oodanud minust, ega vist osanud kartagi.. Ma ise ka ei oleks.

Mitte midagi vist ei paranenud reaalselt.. midagi ehk ei halvenenud ka.. Tunne on kuidagi teine seal olles, nagu tahaks midagi aga tahtsin ju varem ka.. enam pole sellist hirmu, nüüd on kuidagi teistsugune.. Enne ma kartsin, et midagi juhtub, nüüd ma kardan, mis juhtub siis, kui midagi juhtubki.. aga kui üldse ei juhtu?? Varem ma sain paremini asjadest aru, või noh, vähemalt arvasin, et saan. Oli lihtsam. Enam ei saa niigi palju. Arvamisest tuleb liiga palju jamasid. Ma ei suudagi vist sinust enam aru saada, keegi vist ei suuda, võimalik, et ka sina mitte.. ma tahaks.. sa ei räägi.. mitte enam.. ei oska.. ei julge.. ei taha.. ma ei tea.. Sukeldudes enesehävingusse, ei tunnista sa, et see laine puudutab ka teisi..

Osalt oli siiski vana tunne alles.. hea oli jälle istuda ja juttu ajada kellegagi, kes on sarnaselt sulle katki. Ei hakata väitma, et elu on ilus, kui ta seda tegelikult pole. Oleks veel tahtnud kaissu ka pugeda ja tunda, et reaalsus on kaugel.. seal, kus ta minuni ei ulatu.. tunda seda mõnusat kaitstuse tunnet.. Ei, kõike head ka ei saa.. Rahustav hääl.. karge õhk.. hämarus.. lihtsalt sule silmad ja naudi hetke..

Kartes ise haiget saada ning püüdes sellest hoiduda, teed teistele veelgi rohkem haiget.. aga kumb siis õigem variant on? on siis üldse õiget?

Viimaseks küsimuseks jäi, mis Sinust saanud on? Mõtle sellele..
Ma tahaks ka teada, ehk siis mõtleb välja, mis sinust saab.

Midagi on valesti.. karta on, et minu peas..

kaua ikka jõuab?

2006-11-26T00:43:00.000+02:00

Iga minutiga läheneb see hetk, kui ma lähen ja saan hakkama vb ühe suurima võimaliku lollusega.. Ikka veel pole ma julgenud seda teha, ikka veel olen edasi lükanud.. Siiski on praegusest seisust siiber, enam kaua ma nii vastu ei pea.. saagu siis mis saab aga vähemalt miskitki ehk saab..

...

2006-11-25T00:35:00.000+02:00

Mina ei jaksa enam.. tõesti ei jaksa krt võtaks..
varsti juhtub midagi..

Väike värisev tombuke nurgas.. köhahoogudes..

Söök..

2006-11-07T19:11:00.000+02:00

Ta istus mädaneval puurondil ja sõi. Ta polnud juba päevi midagi süüa saanud ning nüüd ahnitses hundiliku isuga liha kontide küljest. Valu ta kehas oli ununenud, meeles mõlkus vaid söök. Kõik muu oli teisejärguline. Taasavastatud jõuga rebis ta liha tükkideks ning nautis selle mahlakat maitset. Veel kunagi polnud ta söönud toorest liha ega arvanud, et see nii hästi võib tema jaoks maitseda. Ta käed ja nägu olid kaetud veel sooja verega, isegi juuksed tilkusid verest. Ta nautis iga hetke sellest. Kunagisest inglikesest oli saanud metslane, kelles ei suudaks ka hea tahtmise korral praeguse vaatepildi järgi leida midagi hella. Raevukalt rebis ta isegi soolikaid enda ees lamavast kehast. See inimene ei tee talle enam kunagi haiget.

Põgenemas..

2006-11-06T23:20:00.000+02:00

Ta roomas metsas aina edasi. Pikad punased jutid ta kätel tegid põrgulikku valu. Ta ei teadnudki, kuhu ta üritab jõuda, kuid teadis, et peab iga hinna eest edasi liikuma. Sihitu võitlus elu ja surma peale muutis ta tuimaks kõige ümbritseva suhtes. Enam ei tundnud ta kraapivaid oksi ega teravaid kive teda haavamas - kõik oli vaid üks ühtlane valu. Metsa varjud hirmutasid teda, kuid nüüd ta juba teadis, et enam hullemat, kui oli juba olnud, sealt enam tulla ei saa. Ta isegi ei suutnud aru saada, mis tegelikult juhtus, kuid teadis, et ei taha enam kunagi sellist asja läbi elada. See miski ilus, mis oli alati kõiki köitnud tema puhul, oli alatiseks kadunud. Tema oli alatiseks kadunud.

igatsen vol 2

2006-10-22T00:26:00.000+03:00

vot ühte asja igatsen veel.. igatsen oma juba harjumuseks saanud ärakadumisi.. hea oli..
sai välja siit linnast.. unustada natukesekski kõik siinsed jamad.. tunda end teistmoodi.. tunda end turvaliselt.. olla peidus kasvõi kogu maailma eest..
oligi vist liiga ilus, et kestma jääda.. kahju on sellest.. kahju, et ma kõik ära rikkusin..
Sa ei kujuta ette, kuidas ma kõike seda igatsen!

Midagi toredat jälle netist leitud =)

2006-10-19T23:53:00.000+03:00

NELI VÄLJALÖÖDUD SILMA

Neli väljalöödud silma
lebab nukralt pargiteel.
Keset marmortreppi külma
lehkab roosa inimkeel

Sihvakasse lipumasti
tõmmatud on raipejalg.
Laibale on osavastisilma
löödud rauast kang.

Poodud neegri huulte vahelt
roosakana läigib vaht.
Laste liivakasti aga
ununend on inimnahk.

Pargipingilt vastu vaatab
alalõualuuta pea.
Tema mõtlik pilk mind saadab
inimsõbralik ja hea.

Näen seal laibal ülikonda
katmas verist vaagnaluud.
Üsna mitu sisikonda
veetud ümber kuusepuu.

Tuul see kannab üle muru
koltund liharäbalaid.
Jäsemeid ja kondipuru
jätkub siin veel nädalaid.

Igatsen

2006-10-16T22:12:00.000+03:00

Igatsen.. jube palju asju igatsen.. inimesi.. situatsioone.. tunnetusi.. meeleolusid..
Õnnetuseks olen ikka veel nii loll ja arg, et ei suuda midagi ette võtta..

The Flowers of Evil

2006-10-14T19:04:00.000+03:00

The Gladly Dead
by Charles Baudelaire

In a soil thick with snails and rich as grease
I've longed to dig myself a good deep grave,
There to stretch my old bones at ease
And sleep in oblivion, like a shark in a wave.

Wills I detest, and tombstones set in rows;
Before I'd beg a tear of anyone,
I'd rather go alive and let the crows
Bleed the last scrap of this old carrion.

O worms! Black comrades without eye or ear,
Here comes a dead man for you, willing and gay;
Feasting philosophers, sons born of decay,

Come burrow through my ruins, shed not a tear;
But tell me if any torture is left to dread
For this old soulless body, dead as the dead?

oravad!

2006-10-12T21:25:00.000+03:00

Tipi metsa oravad on lahedad.. eriti siis kui nad sõimavad ja segaduses on!!! =P

PS: tegelt mul on täna sitt tuju, nii et sry, kes ette jääb..

ja jälle..

2006-10-09T01:00:00.000+03:00

katki olen jälle.. nii vaimselt kui füüsiliselt..
vanade logide lugemine on kui noaga haavas surkimine..

Muutused..

2006-10-08T15:23:00.000+03:00

Need inimesed suudavad su kõige rohkem alati rivist välja viia, kellest kõige rohkem hoolid.. tõsiasi on see ja jube kurb tõsiasi.. Kas siis tõesti peab igasuguse hoolimise maha jätma, et suuta end kuidagiviisigi koos hoida, ilma emotsionaalselt rusudesse langemata?? Võimalik, et peabki.. võimalik, et peangi..
Tegelikult ma juba pürgingi selle poole.. enesekaitse on hea ja parim enesekaitse on rünnak.. Üks inimene hiljuti ütles, et ma olen süngemaks ja karmimaks mutiks muutunud viimastel aegadel.. võimalik, et asi läheb veelgi hullemaks.. ma tean küll, et see nii mõnelegi väga lähedasele inimesele ei meeldi - vabandan teie ees.. kuid samas olete just teie sellele kaasa aidanud.. mõnel asjal lihtsalt on tagajärjed raskemad..
Kevadet oli raske üle elada aga sellest on nüüd juba omajagu aega möödas.. need haavad vaikselt paranevad.. asjad said jälle kokku lapitud.. siis tuli suvi ja hakkasid löögid sealtpoolt tulema, kust seda poleks oodanud.. vajus ära üks kindel ja kaitsev tugi alt, millele olin liiga palju lootma jäänud.. mul on kahju sellest.. need asjad on nüüd vist kahjuks igaveseks muutunud.. igatsen vanu häid aegu.. igatsen, kui sai kõige ja kõigi eest peitu pugeda..

Tekiila!!!

2006-10-07T12:56:00.000+03:00

Palun hoidke mind kordamast sellist lollust nagu on tekiila joomine!!!!!!!!

otsused, otsused ja mõttetud mõtted..

2006-10-01T23:34:00.000+03:00

Tegelikult peaks kõik tunded ja asjad jällegi kõrvale jätma.. vaid nii on võimalik ellu jääda.. viimeasel ajal on liiga palju vigu tehtud.. nüüd tean, et need olid vaid vead.. nüüd pean ennast parandama ja õppima sellest..
Möödunud on toredaid ja vähemtoredaid hetki, mille tulemused on kohati arvatust tunduvalt hullemad olnud..
Mõnele inimesele tahaks nii mõndagi öelda, kui vaid teaks mida öelda.. samas on niigi liiga palju sõnu raisatud ja valel hetkel kasutatud..
Mõnikord on tunne, et läheks ära.. kuskile teise linna.. alustaks kõike uuest algusest.. täiesti üksi.. tõmbuks eemale inimestest, internetist, kõigest praegusest.. oleks vist kõigil parem.. huvitav, millal ma sellesk lõpuks võimeline olen??

(no feelings == no pain) && (no hopes == no disappointments)

Lennuk

2006-09-24T14:19:00.000+03:00

Mingi ohjeldamatu soov on mööda tuba käed laiali joosta ja lennukit mängida! See on ju normaalne, eksju???

frightened of this thing that i've become..

2006-09-24T13:38:00.000+03:00

Miks ma olen selle suvega lasknud endale haiget teha rohkem, kui ma oleks arvanud, et see veel võimalik üldse on?

Õhtupimeduses..

2006-09-21T23:19:00.000+03:00

Päris tore on jalutada pimedatel tänavatel.. tuul juukseid sasimas.. hingates läppunud linnaõhku, mis pimeduse saabudes siiski teistsuguse tunnetuse omandab.. otsides taevast tähti, mille linnatuled varjutavad.. peas tuhisemas tuhanded mõttejupid suutmata moodustada ainsamatki terviklikku mõtet.. liiga palju küsimusi.. kõhklusi..

Liiga palju mõtlemist on paha.. eriti kui midagi välja ei mõtlegi..

Sügis ja värki

2006-09-17T23:04:00.000+03:00

No jah, olen kah lõpuks tagasi.. ei tea küll palju kribada viitsin..
Suve jooksul on elu päris huvitavaks läinud.. komöödia ruudus, kuubis ja igasugu muudes kahtlastes ühikutes.. Aga vähemalt on mul nüüd tuju hulka parem ja üritan paremuse poole veelgi ajada =)
Igatahes suve jooksul sai liiga palju seigeldud, et viitsiks kõigest sellest hakata siin rääkima ja mul on hetkel näpp valus, seeg aei viitsi ma ka rohkem trükkida :P
head ööd!

Laisk

2006-07-03T18:51:00.000+03:00

no olen jah laisk, kirjutada ka enam ei viitsi..

Krt küll..

2006-06-22T10:29:00.000+03:00

Trademaaraisknomaeivõi!!!!!
Jube lahe on sõita keset ööd (hea, et mitte keset päeva) Tlna kesklinnas, kui auto sureb välja iga kord, kui jalg gaasilt tõsta! Nii tore, kui saab käigu pealt käima panna iga natukese aja pealt!

Noorsoolikas

2006-06-21T00:27:00.000+03:00

Niih, laupäeval oli siis selline tore noorte üritus. Egas mul algul väga kindlat plaani minekuks polnudki ja kui järjest inimesed alt ära hüppasid, siis hakkas paistma juba nagu jääkski minu jaoks see üritus ära. Kui aga minu viimanegi lootus alt ära hüppas viimasel hetkel ja hakkas keelitama mind, et ma ka ikka Tlna jääks, siis mul viskas üle. Mina ikka üritan rahvaga koos kuskil käia ja möllu teha ja värki aga kui mina kedagi kuskile kutsun ja mul kaaslast vaja, siis on tühjus. Mis seal ikka, kaua ma teiste pärast kannatan asju ära jätta? Ja nii ma siis üksinda võtsingi suuna Märjamaa poole. See otsus sai ka tehtud nii viimasel hetkel, et kartsin, et viimasele bussilegi äkki ei saa aga polnud hullu, aega jäi tiba ülegi ja buss suht tühi.

Märjamaa minu jaoks täiesti tundmatu kant ja ega ma polnud kindelgi, kus bussist maha minema peaks v miskit sellist. Aga sain õiges kohas maha ja imelikul kombel isegi õige suuna kätte. Pika tatsamise peale küll kartsin, et ei leiagi aga kui juba suuremad noorte grupid vastu tulema hakkasid, siis polnud enam kahtlust. Kogemata kombel suutsin isegi Vanaema_Tiina üles leida. Korralik röögatus: "Vanaema Tiiiiiinaaaaa!!!!!" ja tema juuste värvikirevus (kollane, punane, roheline) aitasid omajagu kaasa.

Üritus ise oli päris lahe. Rahvast omajagu, kuigi oleks rohkem võinud olla kuid rokkijaid siiski jätkus. Liiga hea ilm ei tulnud ka kasuks, kuna suur osa rahvast passis pidevalt väljas, kuigi tegu oli siseüritusega. Algusepoole esinejad jäid kahjuks nägemata aga 2 väga head bändi - Agent M ja Mushy - said siiski nähtud. Mushy siis liigituse järgi metalcore / hardcore bänd, eks lihtsamalt öeldes päris korralik möll ja moshimise musa ning ka esineda poisid oskasid. Hea muusika, hea välimus, kokku väga hea mulje. Teadjamad oskasid muidugi ka mainida, et arenguruumi veel on aga kellel siis poleks. Agent M on natuke tuntum bänd juba. Mis seal ikka kommenteerida, hea muusika, mille järgi kogu lavaesine hüppas, hea häälega ja ilus laulja ja rohkemat polegi vaja korralikuks kontserdielamuseks. Lisalugu kisati isegi kaks korda, teine kord lahendati asi siiski plaatide jagamisega, millest üks õnnestus endalegi saada.

Üritus kestis poole ööni. Omajagu aega sai veel oodatud teisi korraldajaid aga nemad jäidki tulemata Tiina poole afterkale. Polnud hullu, ka viiekesi polnud vigagi. Öö otsa sai nalja ja üksteist kiusatud ning Tiina magamaminekut takistatud ja patja ahistatud jne. Tiinat on väga pull ahistada, peaks kunagi kordama veel. :P Oleksingi peaaegu kogu öö ärkvel veetnud aga lõpuks kuskil 8-9 paiku hommikul sai oma tund-poolteist vahelduva eduga magatud isegi. Liiga palju igasugu siutsuvaid elukaid akna taga mu unele siiski veel hästi ei mõju. Hommikul sai veel paar tundi vallamajas vegeteeritud ja põõnavaid soolikalisi valvatud ning lõpuks end Tlna koju tagasi veetud.

Kokkuvõttes oli väga lahe Märjamaal käik. Sai ka ära nähtud lõpuks 2 inimest, kellega muidu olin vaid netis suhelnud ja kolmanda, kellega polnud niigi palju suhelnud, kuid kes ka mind tahtis ära vist näha. Toredad kohtumised olid.

Parimad asjad tulevadki ette planeerimata! =)

13 ja Metallica

2006-06-14T02:39:00.000+03:00

Päev oli siis tore. Lootsin, et saan minna kellegagi head kontserti kuulama-vaatama ja puha. Seal ma siis vea tegingi, et lõpuks hakkasin lootma, et sellest saab asja. Nähtavasti oleks ikkagi pidanud oma arvamusele, et lõpuks olen ikkagi üksi ja kõik läheb persse, kindlaks jääma. Ja sellel hetkel kui ma lõplikult lootmast loobusin, siis astusin järgmisse ämbrisse: usaldasin lähedast inimest. See oleks aga peaaegu lõppenud teisest linna otsast koju kõmpimisega, õnneks piirdus asi vaid paarikilomeetrise jalutuskäiguga.

Nii tore - üks solvub lambist ja teine veab alt - minul närvid topelt läbi.

Ahjaa.. kõige selle jama vahele jäi veel Metallica kontsert kah! Kontserdil endal polnud vigagi, võiks isegi öelda, et Metallica oli väga hea aga kõik muu, mis seal ümber toimus, suutis seda elamust ka omajagu rikkuda. No ma ei saa aru, milline debiil peab olema, et vedada keset meeletut rahvamassi, kus niigi ollakse nagu kilud karbis, nö PRAAD ja hakata seda seal näost sisse ajama keset kontserti! Neid meeletuid horde, kes nagu peata kanad edasi-tagasi siiberdasid, pole vist eriti mõtet mainidagi ja loomulikult oli enamusel neist VÄHEMALT üks õlle näpuvahel v kuskil. Ma vihkan inimesi. Tõesti juba. Lisama peaks sellele veel minu meeleheitlikud pingutused, et oma kallikesi kätte saada ja elamus missugune!

Ma enam ei jaksa

2006-06-11T19:18:00.000+03:00

Krt, miks mõni inimene peab alati meelega üritama mind närvi ajada?? Miks on alati vaja tõestada et tema või keegi, keda ta teab, on minust selles ja tolles ja kõiges muus parem?? Miks on alati vaja minu enesetunnet halvemaks teha, kui see niigi sitt juba on? Miks on minu head tuju vaja rikkuda ka need harvad korrad, kui ma selle saavutada suudan? Miks, miks, miks!?!?!? Miks peab minu vastu alati astuma inimene, keda ma igal võimalusel toetan? Ma ka kogu aeg ei jaksa kannatada igasugu mõnitamist, norimist ja nokkimist!!! Miks pean ma toe saamiseks kellegi teise kaissu pugema!?!?

Rattaga Keilasse pizzale!

2006-06-11T01:49:00.000+03:00

Sai siis reedel ette võetud selline hullumeelne plaan, et ratastega Keilasse minna. Et ikka mingi eesmärk ka oleks, siis sai sihtkohaks võetud sealne peetri pizza.
Kuna mul oli vaja ratta laenamiseks minna pirita TOPi, siis sai teekonda alustatud pirita noortekeskuse juurest (olen väga tänulik sealse wifi eest, mis aitas mul üle tunni aega parajaks teha), kus teise hullumeelsega kokku sain 12 paiku. Läbi linna seiklemine, et linna teise otsa saada, oli ka omajagu katsumus. Väga tore muidugi, et suhteliselt palju jalgrattateid on tehtud ja autoteede äärde ka mingid joonekesed maalitud aga nu krt küll, keset Tallinna pole mina nõus rattaga autode kõrval sõitma. Niimoodi ma ka surra ei taha!

Kuigi algselt oli plaan suurema kaarega Keilasse minna ja tagasi otsemat teed tulla, sai see siiski otseses mõttes tagurpidi pööratud. Kui mõned pikemad tõusud välja arvata, siis polnudki sinnaminek väga raske, isegi sugulaste juurest sai läbi põigatud. Keilas sai tiba orienteerumist harrastatud, sealhulgas sai nii kaaskannataja sõbra juurest läbi põigatud, kui ka pizzat söömas käidud.

Edasi siis siht Keila-joa poole. Tore on, et sai lühem tee valitud, muidu oleks kuskile teeäärde vist ära ka surnud. Kuskil 13 km peaaegu pideva vastutuulega oli tappev. Isegi vahepealne pildistamiskartliku kure jälitamine ei toonud eriti lohutust ja see kurg narris meid kindlalt meelega! Keila-joale jõudmine oli suureks kergenduseks. Jõgi ja juga ja sillad ja värki olid ka lahedad. Polnudki kunagi varem seal korralikult uurimas käinud, ainult paar korda läbi sõitnud.

Sealt edasi Tallinna poole sõit oli juba tunduvalt lihtsam. Sai panga pealt pildistamas veel käidud ja vaadet nauditud. Pikad langused teel ja tuulevaikus aitasid ka tunduvalt kaasa kojuliikumisele. Peale selle oli veel paar päris head rekordite püstitamise mäge, suurimaks kiiruseks sai siis 46km/h saavutatud ja oleks natuke hoogu veel juurde andnud, siis oleks 50 ka ära tulnud aga noh, äkki kunagi.. Ülimaks kergenduseks oli lõpuks Tallinna jõudmine, isegi teise linnaotsa seiklemine polnud väga hull. Komöödia oli muidugi see, kuidas ma ratast mööda treppe lauluväljaku mäe otsa sikutasin, kuna vändata ma lihtsalt poleks jõudnud. Tore oli, et ma sealt koos rattaga alla ei veerenud. Sain siis ratta lõpuks omanikule tervelt tagastatud, natuke veel seiklemist, üle km jala tatsamist ja olingi lõpuks kodus.

Kokku tuli siis 12 tundi seiklemist, sealhulgas peaaegu 100 km rattasõitu. Peaks mainima, et kaaskannatajal tuli veel kõvasti maad juurde, kuna elukoht lihtsalt veelgi kaugemal. Nii et saavutus oli vägev! Aga istuda ma igatahes ei saa vist korralikult veel mitu päeva ja põlv tulitab ka veel mõnda aega. Mis seal ikka, tore oli igatahes. Ega iga päev sellist asja juhtu.. õnneks ;)

V6hru sünna

2006-06-03T19:20:00.000+03:00

Sai siis teisipäeval mindud minu juurde maale Võhru sünnat ja kooli lõppu tähistama. Minejateks põhijoodikud nagu ikka (mina, Võhru, Tipsu), hiljem jõudis üks neiu veel järele. Ja siiani aru ei saa, kuidas läheb 1-2ks ööks vaja nii palju asju, et igaühel oli nii seljakott kui kilekott pungil täis. Aga noh, see selleks..

Sai söödud (täna grillmeister Tipsule), sai joodud ja ema mul joodetud, hommikul sai pohma ka põetud. Isegi sauna sai tehtud, kuigi algul polnud kedagi, kes oleks viitsinud minna aga kui juba Tipsu viitsis minna, siis mõne aja pärast meelitas ta Võhru sinna ja kui ma läksin vaatama, mis nad seal nii kaua mässavad, siis meelitati mind ka ära.. julmad inimesed ma ütlen :P Järgmine hommik sai ema muidugi ikka mahti uurida, et "Kuidas te seal siis ka olite??" eks vastatud saigi nii nagu oli ja eks seda tea asjaosalised ise..

Kokkuvõttes väga hull ei olnudki, ehk viitsib teinekordki aretada miskit..

Ahjaa.. võhrust sai nüüd täitsa gootitibi tehtud ja fotosüüdistusi gootitibitsemisest sai ka hulgi tehtud.. seda kõigist meist kolmest ;)

Nädalavahetus läbi =(

2006-05-29T12:51:00.000+03:00

Niih, sai nüüd oldud kadunud terve nädalavahetuse.. olin siis kohas, mida ma teatud ja teadmata põhjustel avaldada ei saa aga vahest ma ikka satun mõneks ajaks sinna.

Sai puhatud, närve korrastatud, lollusi tehtud, vanu jamasid asendatud uutega ja üldse oli päris hea. Tegelt ega ma rohkem oskagi asjast rääkida. Imelikul kombel isegi tagasi tulla polnud väga vastik nagu tavaliselt on. Vb pehmendas tagasitulekut see, et bussijaamast sai kadrioruni jala tuldud, kuidagi vähendas seda Tallinna tunnet.. siiski väikesed majad ja loodus ja vaiksem kui kesklinn..

Nõme on loll olla!

2006-05-24T13:13:00.000+03:00

No ausõna, krt endal hakkab ka juba häbi.. enesehinnangust ja muust sellisest pole enam ammugi midagi järgi.. Kuidas saab nii loll olla?
Asi siis selles, et sai selleks korraks nüüd eksamid kaelast ära, eks sügisel saab siis jälle korrata, muud vist üle ei jää. No mida krdit ikka sinna lehele kirjutada kui pea on peaagu tühi ja ainsad teadmised on mingid üksikud sõnad ja lausejupid, mida pole suuteline lauseteks muutma. Aina süveneb tunne, et ma pole enam võimeline inimestega suhtlema, ega end arusaadavaks tegema.

Ja nüüd viimased pingutused, et projekt valmis saada.. pooleli on.. edasi jälle ei oska..
Kui tehtud saaks, siis saaks siit minema =)
Kui.. kui.. kui..

Edit:
Aina rohkem mõtlen viimasel ajal sellele, kas sai ikka valitud õige v vähegi sobiv aine/kool? või kas mul on mingitki mõtet üleüldse edasi õppida?? Mu mõistus ei tööta enam. Ma ei ole nii tark, kui vaja oleks või inimesed eeldavad, et ma olen. Olengi vist loll blondiin, kes millestki aru ei saa ega midagi oska!

Masohhism ruudus

2006-05-21T14:40:00.000+03:00

Niih, asjad on nüüd sinnamaale jõudnud, et kaks kalleimat inimest minu elus tahavad Eestist minema saada ja ideaalis suht lõplikult. Üks siis Soome ja teine Norra. Komöödia järgmine point on see, et mõlemat hoiab tagasi vaid see, et mina olemas olen! See omakorda on minu arust suht utoopiline, kuna mina nagu mina ikka, ei taha kedagi tagasi hoida. Mina olen väga sitt põhjus, miks siia jääda!

Igatahes kogu see lugu on tekitanud mõtteid, et kui mina neist loobuks ja nad mõlemad persse saadaks, siis saaks nad vähemalt ilusti oma eluga edasi minna.. Olen ma tõesti nii hulluks juba läinud!?
Ei tea, vb/vb mitte.. eks seda veel näe..

jälle mingi liiga imelik kellaaeg

2006-05-21T03:52:00.000+03:00

niih, kell on 4 läbi HOMMIKUL! jah tõesti pole sellisel kellaajal midagi paremat teha, kui kirjutada sellest, et pole midagi paremat teha.. loogiline, kas pole?

tegelikult tekitas niisuguse saavutuse kergelt pikk telefonikõne.. kokku tuli siis seda kuskil 5,5h.. lihtsalt hämmastav.. aga muidugi ei ole sellist kõnet teha võimalik täisulatuses, kuna mingil imekombel ei ületa kõne pikkus mitte kunagi 2 tundi rohkem kui 1 sekundi võrra.. ega mis siin ikka vinguda, ka tele2 peab oma 45 senti ju kuskilt teenima!
ja millal krt ma veel õppima hakkan??

Haigutus

2006-05-20T11:38:00.000+03:00

möödas on natuke liiga pikalt joomist.. mine veel krt vanematega maale.. enam-vähem sai üle ka elatud terve päev väljas uduvihmas passimist..
ei viitsi rohkem.. süüa tahan.. magada tahan.. puhata tahan.. ja siit krdi linnast tahan minema!!!!!!

oh joy! hommik käes!

2006-05-19T10:28:00.000+03:00

Täna kohe tõotab hea päev tulla.. hommik algas kõhuvaluga.. järeldus: süüa täna väga ei õnnestu.. järgmine "tore" uudis oli see, et kui paps läks tänaseks tellitud kringlile järele, siis sai ta kringli asemel poolteist tundi niisama passida ja oodata ja kringlit polnudki kuskil.. siiani kringli asukoht teadmata.. pole veel kindel ka see, kas ma üldse olen täna suuteline seiklema.. kui homseks tagasi pole, siis kärvasin järelikult..

nii, mis veel? ahjaa.. täna (kui üldse maale lähen) siis plaanin tagasi ka tulla.. muidu vb ei viitsikski aga väike üritus toimumas ( --> )
kohaks siis klubi "Võit" .. kuna pole sinna vist olnud varem au sattuda, siis on ka selle üles leidmine ja sinna saamine omamoodi seiklus.. ehk läheb siiski korda.. hope for the best, expect the worst..

ja hommik läheneb siiski..

2006-05-19T02:03:00.000+03:00

Täiesti ebaüllatav on muidugi see, et kuigi ma peaksin umbes 6 tunni pärast üles ärkama ja end asjalikuks vähemalt mingil määral tegema ja autorooli ronima, passin ma netis, tegelen täiesti ebavajalike asjadega, ajan täiesti ebavajalikku möla ja üldse olen suht tüüpiline mina.

ahjaaa.. tegelen avastamisega ka veel! näiteks jõudsin ma mõttele, et ma ei suuda oma lausetele punkti panna ja kui panen, siis kohe hulgi, kõik peab ju siiski tasakaalus olema.. samas suudan ma ise tänu viimase aja üleõppimisele ja muudele jamadele aru saada vaid lihtlausetest ja seda ka mitte alati.. nii et saage ka minust aru, kui ma suudan kolm korda sama lause peale möh öelda ja lolli näoga otsa vaadata.. ausõna, vahest hakkab endal ka imelik aga sellega siiski harjub..

Hiljutisele küsimusele, miks ma vaid imelike inimestega läbi käin, suutsin ma ka vaid möh vist vastata.. no krt ma ka ei tea, eks üks tunne teise ikka ära ja muidugi ikka veel ma ootan, et keegi mulle normaalsust defineeriks.. no ei ole minu sõnaraamatus sellist sõna vist..

hmm.. pea valutab, kõht on tühi, uneaeg on vähenenud 5,5 tunnini.. huvitav, kas peaks lõpuks magama ka kobima? ..küpsised said otsa =(
..ööd

Tere hommikust maailm!

2006-05-19T01:25:00.000+03:00

Igatahes on see esimene postitus siinmail ja üldse minu mingisugunegi aktiivsus siin tingitud asjaolust, et kaks tegelast otsustasid keset ööd kilkama hakata, et ma tegelikult olen piisavalt andekas, et siia püsivalt kirjutama hakata. Küll ma veel vastupidist tõestan!

Mis siis veel? Tänane päev? Tänast päeva veel pole olnud, jama nuh, kellaaeg veel selline.. eilse päeva mõttevälgatus oli see, et energiajook kõlbab vist ainult viinaga joomiseks.. pole nagu väga tihti vastupidist juhtunud.. see liigselt julge katse oli ka tingitud faktist, et õndsas lootuses selverist lõpuks korralik kõhutäis saada hajus vaatepildiga, kuidas müüjamutike kraapis viimaseid kaelakarbonaadi tükke kokku ja loomulikult mitte mulle. Kui meeldiv! Lõunasöögiks sai siis mulle (kell 22:30) pakk Domino küpsiseid ja see hädine energiajook.